Tere Michelangelo, tere Kos'i Ida-rannik ja Türgi Rannik

Heippa kõikidele blogi lugejatele.

Hea meel tervitada kõiki uuest asukohast. Nimelt siis täna lõpuks see päev mil jõudsin uude hotelli. Loodetavasti ka lõplikku kuni hooaja lõpuni.

Enne kui jõuan tänase päevani siis ennem eelnevatest päevadest paar killukest, kuna juhtus ka siis nii mõndagi.

Kolmapäeval siis avati lõpuks ka Porto Bello Beach Hotel. Juba päeva alguses oli pingeid rohkem kui küllaga. Bossil närvid läbi, et paljud asjad polnud valmis veel. ENivei sai kõik peapesu seal:P Tramm oli aga vaesekestel ikka täiega. Terve päeva saabujaid tervitada ja lõbustada neil. Õnneks lohutas hea toit ja seltskond neid :) Toit kusjuures parem kui kõrval asuvas viietärni hotellis. Õhtul toimus hotellis ka showprogramm. Dsiisas nalja sai nii, et pisarad väljas. Teise hotelli rahval oli ka vaba päev ja liitusid minuga õhtust showd vaatama. Kõik vaid lõõtsusid naerda kogu aeg. Mõtlesin vaid, et jumal tänatud, et ma ära lähen ja ei pea seda tegema :)
Neljapäeval sain ka turisti mängida ja hotelli peal vaid terve päeva patseerida. Ei teniudki suurt sügavat midagi. Sai niisama hängitud, süüa näost sisse ajada :) ja siis taaskord õhtust showd vaadata. Jälle nalja nabani. Kõhulihased valusad peale showd.
Sai magama mindud mingi ühe paiku siis Neljapäeval. Päeva peale selgus, et minek siiski lükatud edasi Reede peale kuna saksa neiu jõuab nii hilja kohale. Lõppkokkuvõttes saabud 22.30 kuskil. Näitasin talle siis hotelli ja selle ümbrust ning tutvustasin teistele meeskonna liikmetele kes parasjagu käepärast oli võtta.
Reedel sai söömas ära käidud ja suht kohe peale seda ka info, et peab minema hakkama. Lõppkokkuvõttes startisime alles mingi 11 paiku. Start venis pikale kuna tahtsin kõikidele enne äraminemist ka tsau öelda. Käisingi mõlemad hotellid läbi siis. Võtsin ka Royalist saksa neiu kaasa. Otsisin oma 10 minutit muidugi taga ühte oma toakaslast John'i keda ei suutnud hotelli pealt leida. Esiuksest väljudes nägin teda aga hotelli poole liikumas. Ma ei oleks saanud lahkuda ilma talle tsau ütlemata kuna teadsin kui väga ta mind tegelt kohapeale jäämas näha tahtis. Omavahel oli meil hea klapp. Sai koos nalja visatud ja niisama rokitud. Tema näost oli kohe välja võimalik lugeda, et tal oli kahju mind lahkumas näha. Endalgi jube kahju, et kõik kallid meeskonna liikmed maha jäid. Eriti inglisekutid John ja Riley kes kogu aeg minu toakaaslased olid. Friends Forever või nagu naljatledes meid kutsuti "Kolm Musketäri".
Siiski numbrid teineteisel olemas ja saab alati ühendust võtta kui vabad päevad ja mõni plaan mõtteis mõlgub.
Peale melanhoolilisi jällenägemiseni soove sai autosse istutud ja teele asutud. Tee peal sai läbi hüpatud ka Zorbas hotellist kuhu paigutati meiega koos olnud kaks portugaallast. Nemad viidi sinna üle 2 päeva tagasi, seega tuttavaid nägusid oli tore näha nii mul kui neil :)
Läbisime Kos'i ja jõudsime ilusti hotelli. Kohale jõudes öeldi, et meie tuba pole veel valmis. Mõtlesime, et mis siis ikka. Bossi autosse tagasi ja viidi meid kohe hotelli läheduses asuvasse Thermes'i kuumavee allika juurde. Pikk tee alla mööda mägist rada jõudsime siis rannani ja sealt siis ilusti ka allikani. Allikas pidavat aga "täisvõimsusel" olema Juuni kuus. OK tagasi ülesse ja siis Kos linna peale. Ülemus viis meid sööma, helde tuju peal vist kuna maksis kinni ka selle:P
pluss siis järgmises kohvikus ka kohvipausi. OMFG kuidas siin riigis kohvi saab. Telisin filterkohvi. Lüüakse laua peale mulle suur kruus mille peal imelikkaan ja kõrale asetatakse kann. Mõtlesin kohe, et väga põnev kohvi hoitakse hetkeks katte all, et ära ei jahtuks ja kannutäis piima toodi ka kõrval. Äkki liiga kange kohv..... Oh kus tuli imestada kui kaane ära võtsin. Tegemist ei olnud kohvi soojendamiseks loodud kaanega vaid hoopiski kohvifilter koos kohvipakikesega. Kannus oli aga tuline vesi mille pidid ise peale valama. No ooookkkeeeeiii siis. Valatud vesi peale, kuid ega see siis kohe läbi imbu. Oh kus sa sellega. Kuna kopsikusse mis filtri peal oli mahtus vaid pool kannus olevast veest siis tuli teha seda veel ka kahes osas. Kahe valamise vahel tuli aga oodata 5 minutit. Ma ei tee nalja, jumala tõsiselt. Vesi lihtsalt imbus nii aeglaselt läbi. See oli piin. Kümne minutiga siis sai kohvi valmis. Tuli jube kange kohvi kusjuures. Kohvi joodud, väss peal liikusime uuesti hotelli poole. Hotelli poole pealt tuldi siis meile appi, et näidata kus meie tuba on. Suureks üllatuseks osutus see hoopiski üks hotellitubadest mis antud hotellis on. Tavaliselt selliseid asju ei paku töölistele. Karp jäi lahti kui sisse astusid. Plasma telekas, mõnus vannituba pluss veranda vaatega merele. Paradiis muutus veel paremaks.

Hotelli töötajad ka nii lahedad. Hotelli mänedzer muhe sell. Vähemalt esmapilgul. Tal jube kiire täna, seoses sellega, et homme hotell avatakse. Palusin teda tegelt korraks kuna tema üks väheseid kes teab täpselt kus mis hotellis asub. Tuli pool tundi hiljem minu juurde ja ütles lõbusas meeleolus, et sa ilmselt oled kursis, et ma täna jube hõivatud kuid homme olen ma üleni sinu käsutuses. Mõtlesin, et OK ootan siis homseni. Samas piinasid nii mõnedki küsimused mind seega kiusasin teisi töötajaid. Vastuvõtus paiknev asjapulk Iliana võtsin järgmisena ette. Kiusasin teda siis igasugu küsimustega lõpuks ütles ka tema naljatledes, et ei tea "wait with me until tomorrow, let's have coffee together and talk then" :D mõlemad hakkasime näerma selle peale. Siin paistab ilus suvi tulevat. Lootus vähemalt olemas, et tuleb. Ega hetkel ei olegi midagi muud teha kui oodata siis. Homme hotell avatakse kuid mingit elu siin ei paista olevat. Pidavat vist vaid 2 inimest tulema :( eks see raske ole jah uue hotelli käimalükkamine. Eks paista mis suvi teeb.

Hetkel aga minalõpetan kuna tahaks magama minna. Pole rahulikult maganud pikka aega. Ärevus ja mured piinanud öösiti. Nüüd loodetavasti need möödas. Loodetavasti laseb süda rahulikult magada kuigi igatsus nii koduste sõprade kui kallima kui ka teiste meeskonna liikmete järele hüüab.

Good Night All You Wonderful People.