FINITO

Elu maagilisel Kosi saarel selleks korraks siis läbi ja vastu võtnud otsuse jääda paikseks Kreekasse.
Vabandan südamest kõikide tuylihingeliste järgijate ees, et pole siia juba ammmmmuuuuu midagi kirjutanud aga põhjus väga lihtne.

Personaalne läpakas mille kodust kaasa võtsid keeldub minuga hetkel koostööd tegemast, seega ei ole otsest juurdepääsu ka netile, ning kirjutamine siia kannatas selle all. Loodetavasti nüüd õnnestub midagi ka siia iganädalaselt kirjutada ja kursis hoida kõiki sõpru oma tegemistest.

Mis siis vahepeal juhtunud. Oh kui palju asju.

Dramaatilised jällenägemised mis Kosil sai soovitud peale hooaja lõppemist. Viimasel kuul polnud saarel põhimõtteliselt midagi teha kuna kõikjal nii vaikne. Turiste oli vähe ning seetõttu ka polnud eriti tööd teha päeval.

Sai küll hooaja lõpus vastu võetud otsus, et tulen kuuks ajaks koju "lõõgastuma" ja siis tagasi Kreeka aga tuli vahepeal plaanide muutus. Kos´ilt sai lahkutud 20 Oktoobril juba vääääääga pika laevasõiduga. 12 tundi siis. Emotsioon oli nutune kõikidel kaasreisijatel (Manos ja Beate) kuna saarel oli elu kui lill kõikidel aga nüüd oli vaja tagasi reaalsusesse naasta. Maabusime siis mandril varajastel hommikutundidel ja kuna järgmise laevani oli veel küllalt palju aega veetsime aega Manose juures kodus. Peale seda sai veelkord ühe dramaatilise jällenägemise läbi elatud kuna Beate ja mina pidime Patrasesse sõitma, et laeva peale saada. Reis mis pidi tulema põnev ja elamusterohke (Reisiplaan nägi ette Kos-Peireas - Patra - Veneetsia - Milaano ja siis Austria) osutus aga väga tüütuks kuna kummagil ei olnud erilist tunnet pidu panna. Paljude heade sõpradega sai hüvasti jäetud ning mõlemal segadus hinges mis edasi. Sai lõpuks jõutud siis Austriasse Beate koju, kus mind väga soojalt vastu võeti koheselt. Väga mõnus külakene keset mägesid, ilus kahekorruseline maja. "Minu" toa aknast nägid ümberringi vaid mägesid. Hommikuti ärgates oli väga võimas tunne. Iga päev kostitas Beate ema meid kõiki erinevate kulinaarsete elamustega Austria menüüst mis olid tõsiselt head. Sai käidud Beate õdedel külas, kes elasid natuke eemal ja tutvustatud ka Beate õetütardele, kes minust siiani puudust tunnevad :D
Kokku sai Austria mägedes aega nauditud nädalakes ja selle aja jooksul sai otsustatud, et ma liigun tagasi Kreekasse. Siin ma siis nüüd olen. Ligemale kaks kuud siis siin olnud. Kus ma siis täpsemalt ausn. Juhuks kui keegi peaks tahtma kaardi pealt vaadata, siis koha rajooni nimi Nikaia, asub Peireasi ja Ateena lähistel. Ilmaga on endiselt raske harjuda, eriti nüüd talvel kui sooja on endiselt +17 ringis iga päev. Täna muidugi tase +21 :D Ilus viis vana aasta ära saata.
Esimesel kuul sai lihtsalt lõõgastatud ja niisama oldud ja siis algas töökoha otsimene kohapeal, mis ei ole just kõige lihtsam tegevus. Hetkeks on aga see mure murtud. Tasuv töökoht on olmas seega nüüd saab rahulikult iga päev taaskord kontoritööd tehtud ning edasi elatud. Millega siis tegelen: hetkel siis töökoht Lenovo arvutite tehnilise toena. Seltskond on lahe, raffast meil Kreekas, Saksamaalt, Itaaliast, Hollandist, Inglismaalt ning Prantsusmaalt. Mina lisan siis uut vürtsi tiimi, muutes selle veelgi rahvusvahelisemaks. Hetkel tööd väga palju ei ole kuna pühadehooaeg endiselt käsil, eks paista mis tulev aasta toob.

Hetkel ei oska midagi rohkemat kirja ka panna siia, kuid katsun nüüdsest ikka iga nädal midagi kirja panna, kui tööl väga igav on :D

Praeguseks siis aga kõik!!!

KÕIKIDELE KALLITELE SÕPRADELE ILUSAT LÕPPU JA EDUKAT UUT AASTAT!!!!!!!